Traadita sild, nagu nimigi ütleb, on traadita võrgu sild. See sobib suurepäraselt olukordades, kus juhtmega kaabeldus on ebamugav või võimatu. Kahe või enama võrgu vahel traadita side silla loomisega saab see kiiresti lahendada keeruliste juhtmega kasutuselevõtuga seotud probleemid.
Traadita ühenduse sillad töötavad tavaliselt 2,4 GHz ja 5,8 GHz litsentseerimata sagedusaladel, millest igaühel on oma eelised ja puudused: 2,4 GHz sagedusribal on madalam sagedus ja pikem lainepikkus, mis tagab tugeva difraktsioonivõime, muutes selle sobivaks stsenaariumide jaoks, kus edastusteel on väikesed takistused. Siiski on see vastuvõtlik häiretele teistest samas sagedusalas olevatest seadmetest (nt Bluetooth ja mikrolaineahjud) ning edastusriba laius ei ületa üldjuhul 300 Mbps; 5,8 GHz sagedusribal on puhtamad kanalid ja suurem ribalaius (kuni 1 Gbps või rohkem), mistõttu see sobib suurte andmeedastusvajaduste jaoks, kuid signaali läbilaskvus on halb, mis nõuab takistusteta edastusteed.
Juhtmevabad sillad kasutavad peamiselt kolme võrgumeetodit: punkt{0}}punktini-, punkt-mitmepunktini ja relee.
- Punkt{0}}--punkt-ühendused ühendavad otse kaks fikseeritud sõlme, pakkudes pikki edastuskaugusi (kuni 50 kilomeetrit) ja suurt kiirust, mis sobivad hoonetevaheliseks-või pikamaa-spetsiaalseks liinisideks;
- Punkt{0}}--mitmepunktiühendused kasutavad mitme kaugsõlme ühendamiseks kesksõlme, pakkudes madalamaid kulusid, kuid ribalaiust ja stabiilsust, mida mõjutab antenni mitmesuunaline sumbumine;
- Releerežiim möödub takistustest releesõlmede kaudu, mis on jagatud ühe-režiimi, kahe-režiimi või mitme-režiimiga releedeks, ohverdades leviala laiendamiseks pisut ribalaiust.
Tehniliselt saab traadita sildu varustada suuna- või mitmesuunaliste antennidega. Suunaantennid suurendavad edastuskaugust kindlas suunas, samas kui mitmesuunalised antennid pakuvad mitmesuunalist leviala. Juhtmevabad sillad kasutavad väliskeskkonnaga kohanemiseks tavaliselt ka PoE toiteallikat ning veekindlaid ja piksekaitsevahendeid. Nende protokollid põhinevad enamasti 802.11a/g/n/ac standarditel, toetades krüpteerimismeetodeid nagu WPA2 ja 802.1x, tagades edastuskiiruse (kuni 867Mbps) ja turvalisuse.
Juhtmeta sildadel on lai valik rakendusi, mis näitavad unikaalseid eeliseid keerulise maastiku või ajutiste vajaduste korral. Seirevaldkonnas kasutatakse neid mägipiirkondades, kaevandusaladel, metsatulekahjude ennetamisel ja muudes piirkondades, kus kaabeldus on võimatu, samuti andmete tagasisuunamiseks mobiilsetest seireseadmetest, nagu sõidukid ja laevad. Näiteks kasutavad lifti seiresüsteemid sageli signaali edastamiseks juhtmevabasid sildu, kuna liftišahtis on juhtmestik keeruline. Ettevõtete ja ülikoolilinnakute võrkudes ühendavad juhtmevabad sillad erinevaid hooneid või korruseid, laiendades LAN-i leviala ning parandades kontori tõhusust ja andmete jagamise kiirust. Targa linnaehituses kasutatakse juhtmevabasid sildu sellistes stsenaariumides nagu kõrgkõrguse jälgimine{4} ja liiklusristmike pimeala katvus; Tööstus 4.0 keskkondades toetab nende elektromagnetiliste häirete{6}}kindel disain tehaseseadmete kaugseiret. Eriolukordades, nagu avamere vesiviljelus ja saarte piirikaitseside, asendavad traadita sillad kallid veealused kiudoptilised kaablid suure{8}võimsusega seadmetega, et saavutada andmeedastus pika vahemaa tagant. Lisaks saab hädaolukorras side ja ajutiste sündmuste (nt näitused ja ehitusplatsid) puhul traadita sildu kiiresti kasutusele võtta, et rahuldada ajutisi võrguvajadusi, lühendades oluliselt ehitusaega võrreldes juhtmega lahendustega.
Juhtmeta sildade eelised seisnevad juhtmestiku kulude olulises vähendamises ja kasutuselevõtu paindlikkuse suurendamises. Traditsioonilised traadiga võrgud nõuavad kaevikuid ja kaablite paigaldamist, mida piirab maastik ja mille ehitusperiood on pikk, samas kui traadita sillad suudavad võrgu loomise lõpule viia kümnete minutitega, mis on eriti sobilik stsenaariumide jaoks, kus on vaja ületada takistusi, nagu jõed ja maanteed. Need on väga skaleeritavad, võimaldades vajadusel paindlikult linke lisada, ja hooldus on lihtne ning tõrkediagnostika efektiivsus on palju suurem kui juhtmega võrkude puhul. Tegelik kasutuselevõtt nõuab aga tähelepanu pööramist sagedusriba valikule, antenni konfiguratsioonile ja keskkonnahäiretele: sagedusala 2,4 GHz peab vältima ülekoormatud kanaleid ja sagedusala 5,8 GHz nõuab selget vaatevälja; tulevikus muutuvad 5G ja IoT tehnoloogiate arenedes juhtmevabad sillad intelligentsemaks, toetades suuremat kiirust ja laiemat leviala, laiendades rakendusi nutikates kodudes, järelevalveta jälgimist ja muid valdkondi. Praeguseks on see muutunud oluliseks kaasaegse võrguühenduse meetodiks, pakkudes ökonoomset ja tõhusat lahendust sidevajaduste lahendamiseks keerukates keskkondades.